Teenused_OLD

[toggle title_open=”Raviplaani koostamine” title_closed=”Raviplaani koostamine” hide=”yes” border=”no” style=”default” excerpt_length=”0″ read_more_text=”Read More” read_less_text=”Read Less” include_excerpt_html=”yes”]Juba esimesel visiidil saad põhjaliku ülevaate oma suu tervisest. Küsi julgelt erinevate ravivõimaluste kohta! See aitab paremini hinnata ravi ligikaudset maksumust. Sa ju tahad teada, palju see kõik kokku maksab.

Kui ravi käigus peaks tekkima ootamatusi, mis kergitavad hinda, saad sellest kohe teada. Näiteks kui hamba avamisel selgub, et vajad ka juureravi.
[/toggle]

[toggle title_open=”Röntgendiagnostika ” title_closed=”Röntgendiagnostika ” hide=”yes” border=”no” style=”default” excerpt_length=”0″ read_more_text=”Read More” read_less_text=”Read Less” include_excerpt_html=”yes”]Digitaalne röntgendiagnostika on väga lihtne ja kiire protseduur, mida saab teha Jannseni Hambaravis kohapeal. Röntgen aitab leida algstaadiumis hambaauke, juuretipu või juureümbrise põletikke ja muid haiguslikke protsesse. Veelgi enam, digitaalse röntgeniga saab hambaarst kontrollida ka varem teostatud ravi kvaliteeti, avastada lekkivaid plomme jms.

[/toggle]

[toggle title_open=”Kaariese profülaktika ja ravi ” title_closed=”Kaariese profülaktika ja ravi ” hide=”yes” border=”no” style=”default” excerpt_length=”0″ read_more_text=”Read More” read_less_text=”Read Less” include_excerpt_html=”yes”]
Profülaktika eesmärk on ära hoida kõige sagedasemat hambakahjustust kaariest ja sellest tekkivaid komplikatsioone.

Kui aegsasti hambaarsti poole pöörduda, on kaaries algusjärgus kergesti ravitav. Vältimaks puurimisega kaasneda võivat valutunnet, pakub hambaarst võimaluse teha tuimestussüsti, mis muudab selle protseduuri täiesti valutuks. Ravimata kaaries võib tekitada piinarikast hambanärvi põletikku, mis vajab juba tõsisemat juureravi. Erandiks pole ka kaugelearenenud põletiku puhul vältimatu kirurgiline lahendus – hamba eemaldamine.

Mida rohkem viivitad arsti juurde minekuga, seda kallimaks läheb ravi.
[/toggle]

[toggle title_open=”Hammaste eemaldamine ja selle järgne suuhügieen” title_closed=”Hammaste eemaldamine ja selle järgne suuhügieen” hide=”yes” border=”no” style=”default” excerpt_length=”0″ read_more_text=”Read More” read_less_text=”Read Less” include_excerpt_html=”yes”]Tavaliselt on hamba eemaldamine tänapäevaseid tuimastusvahendeid ja instrumentaariumi kasutades patsiendile valutu ja seda ei peaks kartma.

Kui sul on mõni allergia, räägi sellest kindlasti enne tuimastamist arstile!

Peale hamba eemaldamist asetatakse haavale 15-20 minutiks steriilne marlitampoon. Selle ajaga tekib haavale verehüüve, mis kaitseb infektsiooni eest ja soodustab paranemist.

Liigne loputamine peale hamba eemaldamist ja söömine enne 2-3 tunni möödumist segab aga verehüübe teket.

Tavaliselt paraneb haav 5-10 päeva jooksul.

Pärast tõmbamist

Kui veritsus haavast pole paari tunni jooksul lakanud, aseta haavale puhas marlitampoon ja suru hambad tugevalt kokku. Veritsuse põhjuseks võib olla mõni üldhaigus (hemorraagiline diatees, leukoos jne), millest peaks hambaarsti kindlasti informeerima. Veritsusaega võivad pikendada ka mõned ravimid (näit. aspiriin), mis aeglustavad hüübimist ja nende kasutamist tuleks sel perioodil vältida.

Tuimastuse möödudes võib haava piirkond jääda valulikuks ning hellaks. Kasuta leevenduseks apteegi käsimüügi valuvaigisteid. Juhul kui on tegemist hamba raske eemaldamisega annab arst täiendavad juhised. Omapäi antibiootikumide tarvitamine on lubamatu!

Füüsilist koormust (sportimine, saun) tuleks vältida. Mitte mingil juhul ei tohi teha sooja niisket kompressi (kummeli-, viinakompress jms) näo piirkonda, sest see kutsub esile pehmete kudede turse. 2-3 tunni jooksul peale hamba eemaldamist ei tohi süüa ega tarvitada kuumi jooke. Järgnevatel päevadel kuni haava paranemiseni on soovitav süüa pehmemat toitu.

Harjata võib hambaid tavalisel viisil, kuid vältima peab haava katva verehüübe vigastamist. Hea hügieen soodustab kiiremat paranemist. Parema suuhügieeni tagamiseks soovitame kasutada apteegis müüdavat suuvett Corsodyl Mint Mouthwash (Perio Aid 0,12% kloorheksidiini sisaldavat suuvett). Kui haavavalu järgmistel päevadel tugevneb, näo piirkonda tekib turse ja tõuseb palavik, siis on tõenäoliselt tegu põletikuga haavas. Sellisel juhul tuleb kiiresti arsti poole pöörduda.

Kui tegemist on raskendatud eemaldamisega, suunab hambaarst patsiendi näo-lõualuu kirurgi vastuvõtule, kus tehakse vajalik operatsioon.

Kui ravimata põletikukoldega hamba eemaldamist pidevalt edasi lükata, võib selline hammas ootamatult (külmetuse või organismi vastupanu languse korral) tekitada palju ebameeldivusi, põhjustades valu, turset, palavikku, halba enesetunnet jne. Sellisel juhul on ägeda põletiku staadiumis hamba eemaldamine vältimatu ja oht komplikatsioonide tekkeks suurem.

[/toggle]

[toggle title_open=”Ambulatoorne suukirurgia” title_closed=”Ambulatoorne suukirurgia” hide=”yes” border=”no” style=”default” excerpt_length=”0″ read_more_text=”Read More” read_less_text=”Read Less” include_excerpt_html=”yes”]

Vahel pöörduvad patsiendid arsti poole alles siis, kui hambal on kogu krooniosa hävinenud ja juureümbrise kudedes on röntgenoloogiliselt diagnoositud ulatuslikud põletikunähud, mis juureravile enam ei allu. Sellisel juhul tuleb hammas eemaldada. Hamba eemaldamine toimub tavaliselt kohaliku tuimastusega ja on patsiendile valutu. Juhul kui patsiendil on allergia mingite ravimite suhtes, siis peab ta kindlasti sellest hambaarsti enne tuimastuse tegemist informeerima, et vältida võimalikke allergilisi reaktsioone.

Peale hamba eemaldamist asetatakse haavale 15-20 minutiks steriilne marlitampoon. Selle ajaga tekib lõualuu sompu verehüüve, mis kaitseb haava infektsiooni eest ja soodustab paranemist. Liigne loputamine peale hamba eemaldamist ja söömine enne 2-3 tunni möödumist segab aga verehüübe teket.
Tavaliselt paraneb haav 5-10 päeva jooksul.

Kui veritsus haavast pole paari tunni jooksul lakanud, tuleks asetada haavale puhas marlitampoon ja suruda hambad tugevalt kokku. Veritsuse põhjuseks võib olla mõni üldhaigus (hemorraagiline diatees, leukoos jne), millest peaks hambarsti kindlasti informeerima. Veritsusaega võivad pikendada ka mõned ravimid (näit. aspiriin), mis aeglustavad hüübimist ja nende kasutamist tuleks sel perioodil vältida.

Tuimastuse möödudes võib patsient tunda hellust ja valu haava piirkonnas, mille leevendamiseks võiks kasutada apteegi käsimüügi valuvaigisteid. Juhul kui on tegemist hamba raske eemaldamisega, teeb arst haavale õmblused ja soovitab asetada põsele külma jääkoti ning ordineerib vajadusel antibiootilise ravi.
Omal algatusel antibiootikume kasutada ei tohiks.

Hamba tõmbamise järgselt võib tunda vahel nõrkust ja väsimust. Füüsilist koormust (sportimine, saun) tuleks vältida. Mitte mingil juhul ei tohi teha sooja niisket kompressi ( kummeli-, viinakompress jms) näo piirkonda, sest see kutsub esile pehmete kudede turse. 2-3 tunni jooksul peale hamba eemaldamist ei tohi süüa ega tarvitada kuumi jooke. Järgnevatel päevadel kuni haava paranemiseni on soovitav süüa pehmemat toitu.

Harjata võib hambaid tavalisel viisil, kuid vältima peab haava katva verehüübe vigastamist. Hea hügieen soodustab kiiremat paranemist. Parema suuhügieeni tagamiseks soovitame kasutada apteegis müüdavat suuvett Corsodyl Mint Mouthwash. Kui haavavalu järgmistel päevadel tugevneb, näo piirkonda tekib turse ja tõuseb palavik, siis on tõenäoliselt tegu põletikuga haavas. Sellisel juhul tuleb kiiresti arsti poole pöörduda.

Juhtudel, kui on tegemist hamba komplitseeritud eemaldamisega (näit. lõualuus peetunud tarkusehammas, mis pole suhu lõikunud jne) või osutub vajalikuks kasutada üldnarkoosi, suunab hambaarst patsiendi näo-lõualuu kirurgi vastuvõtule, kus tehakse vajalik operatsioon .

Kui aga ravimata põletikukoldega hamba eemaldamist pidevalt edasi lükata, võib selline hammas ootamatult (külmetuse või organismi vastupanu languse korral) tekitada palju ebameeldivusi, põhjustades valu, turset, palavikku, halba enesetunnet jne. Sellisel juhul on ägeda põletiku staadiumis hamba eemaldamine vältimatu ja oht komplikatsioonide tekkeks suurem.

Tavaliselt on aga hamba eemaldamine tänapäevaseid tuimastusvahendeid ja instrumentaariumi kasutades patsiendile valutu ja seda ei peaks kartma.

SIIN TOODUD NÕUANNETE JÄRGIMISEGA PEALE HAMBA EEMALDAMIST SOODUSTATE HAAVA PARANEMIST.

[/toggle]

[toggle title_open=”Proteesimine” title_closed=”Proteesimine” hide=”yes” border=”no” style=”default” excerpt_length=”0″ read_more_text=”Read More” read_less_text=”Read Less” include_excerpt_html=”yes”]

Taastatud naeratus parandab enesetunnet. Proteesidega saab korrigeerida hambakrooni defekte, asendada üksikuid puuduvaid hambaid või kogu hammaste rida.

Tänapäeval kasutatakse üha rohkem kirurgiliselt paigaldatavaid implantaate. Selle metoodika puhul istutatakse lõualuusse implantaat ehk tehisjuur, millele luustumise järgselt valmistatakse keraamiline hambakroon.

Implantaadi paigaldamine toimub kohaliku tuimastusega. Mitme hamba puudumise korral paigaldatakse implantaate mitu ja nende peale valmistatakse sildprotees.

Kui hamba kroon on hävinud ja säilinud vaid hambajuur, siis peale tulemuslikku juureravi on võimalik valmistada valatud tihvtkönt panus, mis tsementeeritakse juurekanalisse ja selle peale tehakse kroon.

ÜLDISELT jaotatakse valmistatavad proteesid:

[unordered_list style=”tick”]

  • suust mitte-eemaldatavad proteesid
  • suust eemaldatavad proteesid

[/unordered_list]

Suust mitte-eemaldatavad proteesid.
Siia kuuluvad üksikud hambakroonid ja sildproteesid, mis kinnitatakse suusoleva hamba (hammaste) külge. Mõlema puhul on vajalik hamba lihvimine. Seejärel võetakse spetsiaalse massiga jäljend, mis saadetakse hambatehnilisse laboratooriumi. Seal valmistab hambatehnik mudelil tehiskroonid või sildproteesid ja arst kinnitab need sidusainega eelnevalt lihvitud suusolevatele hammastele. Suhu tsementeeritud krooni ega silda ei saa patsient ise eemaldada. Kroonid ja sillad püsivad suus kauem, kui suuhügieen on hea.

Oluline on harjata hambaid kaks korda päevas pehme harja ja pastaga. Tavaline hambahari ei ulatu aga kõigisse hambavahedesse ja sildproteesi vahelüli alla, seepärast tuleks kasutada abivahendeid:

[unordered_list style=”tick”]

  • hambavaheniiti
  • suuremate hambavahede ja silla vahelülide alt puhastamiseks väikest pudeliharja meenutavat sooloharja ehk hambavahe harja
  • suuloputusvedelikku

[/unordered_list]

Suust eemaldatavad proteesid.
Siia kuuluvad proteesid, mida patsient peab puhastamiseks ise suust ära võtma. Need on partsiaalproteesid, totaalproteesid ja tugibüügelproteesid.

Kõige raskem periood suust eemaldatava proteesiga kohanemiseks on esimesed paar nädalat. See aeg nõuab patsiendilt lihtsalt kannatlikkust. Tähtis on suuhügieen. Eemalda protees suust ainult puhastamiseks. Kui proteese ei ole võimalik kanda (valu söömisel või hõõrdumistunne), siis pöördu kindlasti kohe arsti poole. Ära proovi ise proteese kohendada!

Kasutage kindlasti proteesiliimi, mis aitab proteesil suus paremini püsida

Puhastamiseks tuleb protees suust eemaldada vähemalt kaks korda päevas ja pesta harjaga voolava vee all. Ära kasuta proteesi puhastamiseks hambapastat ega muid pulbreid, sest need võivad olla abrasiivsed.

Kui protees on suust eemaldatud, tuleb harjata puhtaks ka suuõõs, kuid väldi sama harja nii proteesi kui suu pesemiseks

Kord nädalas on soovitav kasutada proteeside hooldamiseks apteegis müüdavaid vees lahustuvaid puhastustablette (nt Corega Tabs).

Proteeside valmistamise puhul annab hambaarst kindlasti soovitused ka nende hooldamiseks.

Hambaproteeside hüvitiste kohta üle 63aastastele ning vanaduspensionäridele loe: hambaproteeside hüvitised.

[/toggle]

[toggle title_open=”Laste hammaste ravi” title_closed=”Laste hammaste ravi ” hide=”yes” border=”no” style=”default” excerpt_length=”0″ read_more_text=”Read More” read_less_text=”Read Less” include_excerpt_html=”yes”]

ÕPETA LAPS ÕIGESTI HAMBAID PESEMA JA VII TA KAKS KORDA AASTAS HAMBAARSTI JUURDE!

Meil on laste hambaravi tasuta. Eesti Haigekassa tasub alla 19-aastaste kindlustatute eest.

Kui vanalt peaksin ma oma lapse hambaarsti vastuvõtule tooma?

Soovitame teha seda lapse teisel eluaastal. On tore, kui esimene visiit hambaarsti juurde oleks lihtsalt tutvumine hambaravi kabinetiga. Tavaliselt räägime me esimesel korral õigest hammaste pesemisest, mis on kõige olulisem hammaste tervena hoidmiseks. Oluline on lapse kodune ettevalmistamine vanemate poolt hambaarsti juurde minekuks.

Kui kogu perel on üks hambaarst, siis võiks lapsevanem ise arsti külastades lapse esimesel korral lihtsalt kaasa võtta ja lapsel on nii võimalus näha hambaarsti tööd.

Püüame esimesel visiidil lapsele teha mõne suhteliselt lühikese profülaktilise protseduuri, et laps harjuks hambaarstiga.

Tähtis on jälgida kas lapse hambad lõikuvad õiges järjekorras, õigel ajal ja õiges asendis. Objektiivse hinnangu selle saab anda hambaarst ja vajadusel suunata lapse korrigeerivale ravile( ortodondi juurde).

Laste hambalugude kohta on ilmunud palju toredaid raamatuid ja mitu põlvkonda on kuulnud ilmekaid „pisiku-sööbiku” jutte, mida lapsed ei väsi kuulamast ja muide, ka meile, hambaarstidele jutustamast.

Lugege lapsega Internetist ka toredat hambahaldja lugu. Siit edasi on ju lihtne seletada, millised söögid ja joogid on hammaste sõbrad, kui sageli ja miks peab hambaid pesema, miks on õhtune hambapesu eriti oluline jne.

Kindlasti peaksid aga vanemad last arsti juurde tuues vältima väljendeid stiilis: ”puurimine ei ole valus” ja „sulle ei tehta seal haiget”. Sellised „lohutused” teevad lapse valvsaks ja umbusklikuks. Targem oleks rääkida sellest, miks hambad peavad terved olema ja julgustada last hambaarstile ise küsimusi esitama – nii on meilgi kergem teie lapse usaldust võita. Laste eduka hambaravi aluseks on aga usalduslik suhe lapse ja arsti vahel.

Turvatunde loomiseks oleme väikelapsi ka lapsevanema süles ravinud. Tavaliselt soovivad nad juba mõne aja möödudes oma iseseisvust näidata ning tulevad julgesti ka ilma vanemata ravitooli.

Juhul, kui laps tuleb aga esimesele visiidile suure valuga ja tunneb hambaarsti ees hirmu, on hambaravi komplitseeritud, sest laps lihtsalt keeldub suud avamast. Sellist olukorda saame vältida, kui toome lapse õigeaegselt hambaarsti juurde ja väldime nii suurte, valu ja ebameeldivusi põhjustavate hambaaukude teket.

[/toggle]

[toggle title_open=”Hammaste valgendamine” title_closed=”Hammaste valgendamine” hide=”yes” border=”no” style=”default” excerpt_length=”0″ read_more_text=”Read More” read_less_text=”Read Less” include_excerpt_html=”yes”]

Valged hambad muudavad iga naeratuse säravaks.

Hammaste värvi muutust võivad põhjustada parkained, mis pärinevad jookidest ja toitudest, samuti muudab hamba värvi suitsetamine, traumad ja mitmesugused ravimid. Ka vananedes muutuvad hambad tumedamaks, sest hambavaaba kiht kulub ja tumeneb.

Hammaste valgendamist ei tasu ette võtta siis, kui (esi)hambad on plommitud või kroonitud, sest valgendada saab vaid oma hambaid.

Enne valgendusprotseduuri peavad olema ravitud kõik hambaaugud ja eemaldatud hambakivi.

Valgendamine kliinikus

Esmalt puhastatakse hambad. Igemed kaetakse spetsiaalse igemekaitsegeeliga, et valgendusgeel ei valguks hambapinnalt igemele. Seejärel kantakse hammastele valgendusgeel (www.opalescence.com), millel lastakse mõjuda 10-15 minutit. Vajadusel korratakse protseduuri. Protseduuri lõpus geel ja igemekaitse eemaldatakse.(suu loputatakse)Lõpuks poleeritakse hambaid veel spetsiaalse pastaga.

Valgendamine kodus
Hammaste valgendamist on võimalik teha ka kodus. Selleks võetakse patsiendi hammastest jäljendid, mille alusel hambalaboris valmistatakse kaped. Geeliga kapet võib kanda öösel (geel on aktiivne 8-10 tundi) või mitmel lühemal perioodi päevasel ajal. Täpne kasutusjuhend antakse patsiendile kaasa.

Peale valgendamist võivad hambad muutuda tundlikuks. Selline tundlikkus on ajutine ja möödub paari päeva jooksul.

[/toggle]

[toggle title_open=”Implantatsioon” title_closed=”Implantatsioon” hide=”yes” border=”no” style=”default” excerpt_length=”0″ read_more_text=”Read More” read_less_text=”Read Less” include_excerpt_html=”yes”]

Implantaat on parim viis asendada puuduvaid hambaid.

Implantaadid toimivad tehisjuurtena ja on kõige esteetilisem, loomulikum ja pikaealisem võimalus asendada puuduvaid hambaid. Need on turvalised, kõrvalhambaid ja luud säästvad ning nende abil on võimalik fikseerida vajadusel ka erinevaid proteese.

Implantaadi paigaldamine on valutu, sest eelnevalt tehakse tuimestav süst.

Implantaadi e. tehisjuure paigaldamine lõualuusse on kirurgiline protseduur ja seepärast eelneb implantaadi paigaldamisele rida uuringuid: haiguslugu, suuõõne uuring, röntgenülesvõte, õppemudelid jms. Teiega võivad tegeleda ravi erinevatel etappidel erinevad spetsialistid.

Implantaat on väike titaanist kruvi, mis asendab hamba loomulikku juurt. Kruvi asetatakse lõualuusse, kuhu see aja möödudes (3-6 kuud) täielikult fikseerub ja millele kinnitatakse tehishambad (kroon, sild jne). Mõnedel puhkudel võib neid ka kohe koormata – pannes neile peale tehishambad.

Implantaadi eelised tavaliste proteeside ees

Implantaadi eelis tavalise sildproteesi ees on see, et inimese enda terved hambad jäävad puutumata, neid ei tule lihvida. Samuti ei ole sildproteeside puhul võimalik saavutada nii täiuslikku loomulikkust. Neid tuleb ajapikku kohendada ja uuendada.

Implantaat aitab ära hoida hamba eemaldamise järgset lõualuu resorptsiooni ehk “sulamist”. Tavaliste proteesidega ei ole luukadu võimalik peatada, pigem see kiireneb ja igemeprobleemid süvenevad. Toidu mälumisel võivad proteesid liikuda ja mälumisfunktsiooni ei ole võimalik maksimaalselt parandada. Implantaadid taastavad mälumisjõu ning ennetavad oma hammaste äravajumist.

Veendu, et sulle pakutakse kvaliteetseid implantaate tunnustatud tootjatelt!

Kui tehakse ettepanek paigaldada implantaate turuhinnast oluliselt odavamalt, on põhjust muret tunda.

Meie kliinik kasutab Saksa tootja Dentsply Friadent implantaate (www.friadent.de), kes omab väga suurt ja pikaajalist kogemust implantoloogia alal. Kõik antud tootja implantatsioonisüsteemid (Xive, Frialit-2, Ankylos) on läbinud nõuetekohased kliinilised katsetused ning on dokumenteeritud .

Tunnustatud on ka implantatsioonisüsteemid firmadelt Straumann (Šveits), NobelBiocare (USA), 3i (USA), Astra (Rootsi).

[/toggle]

[toggle title_open=”Igemeravi” title_closed=”Igemeravi” hide=”yes” border=”no” style=”default” excerpt_length=”0″ read_more_text=”Read More” read_less_text=”Read Less” include_excerpt_html=”yes”]

Igemehaigus on kaariese järel teine kõige levinum haigus, mis suuõõnes esineb. Tekitajateks on enamasti hambakatus ja hambakivis paiknevad bakterid, mis muudavad igemed põletikuliseks. Igemepõletiku tunnuseks on punetavad ja turses igemed, mis puudutades kergesti veritsema hakkavad. Kui igemepõletikku ei ravita, kandub põletik edasi sügavamale igeme alla, haarates hamba hoideaparaati ja luud, sundides viimast taanduma. Tulemuseks on paljastunud hambajuured ja liikuvad hambad. Tihtipeale võib ka igemetaskust erituda mäda. Valu ei pruugi tihtipeale sellega kaasneda, mistõttu ei otsita hambaarsti käest koheselt abi. Kui igemepõletiku puhul piisab enamasti lihtsalt hambakivi eemaldamisest ja hügieenivõtete parandamisest, siis kaugemale arenenud põletiku puhul, kui on haaratud ka hamba hoideaparaat ja luu, ei piisa enamasti lihtsast hambakivi eemaldamisest. Vajalikuks võib osutuda kirurgiline ravi, et eemaldada sügaval juurepinnal asuv hambakivi ja eemaldada hambajuurte vaheliselt alalt põletikulised koed. Võimalik on ka kadunud luukoe taastekke stimuleerimine kunstluumaterjalidega. Hammaste liikuvuse piiramiseks on võimalik ka hambaid omavahel lahastada. Väga tähtsat rolli mängib igemehaiguste ravis ka patsient ise, teostades kodus korrapärast hammaste hooldamist selleks ettenähtud vahenditega (hambaharjad, hambavaheharjad, hambaniit, hambatikud jne.).

[/toggle]

[toggle title_open=”Juureravi” title_closed=”Juureravi” hide=”yes” border=”no” style=”default” excerpt_length=”0″ read_more_text=”Read More” read_less_text=”Read Less” include_excerpt_html=”yes”]

Juureravi vajavad sellised hambad, milles on tekkinud pulpiit ehk hambanärvi põletik või selle tüsistusena periodontiit ehk hammast alveooli kinnitavate kudede põletik. Kõige sagedamini tekib pulpiit sügava kaariese kahjustuse tagajärjel, mille puhul mikroobid tungivad pulbiruumi e. hambaõõnde, kahjustades seal olevat hambanärvi ja veresooni.

Pulpiit võib olla äge või krooniline. Ägeda pulpiidi iseloomulikeks sümptomiteks on söömisel tekkiv temperatuuri tundlikkus algul külmale, hiljem ka kuumale, kusjuures valu jääb kestma ka peale ärritaja (näit. jäätis, kuumad joogid jne) eemaldamist. Põletiku süvenedes võivad valuhood tekkida ka iseenesest. Ägeda valu põhjus peitub hambaõõne jäikuses, kus tekkinud põletikuline turse põhjustab survet veresoontele ja patsient tunneb iseloomulikku ägedat pulseerivat valu. Krooniline pulpiit kulgeb aga sageli hoopis ilma kaebusteta ja alles hambaarsti juures hamba parandamise käigus avastatakse, et karioosne kahjustus ulatub pulbiruumini.
Sellistel juhtudel on hambaõõnde tunginud mikroobid, hambaõõs on infitseerunud ja hamba säilitamiseks on vajalik juureravi, et vältida hilisemaid tüsistusi. Juurekanali avamise puhul kasutatakse tuimastuseks lokaalanesteesiat ja patsiendile on see protseduur valutu.

Kui pulpiit jääb ravimata, levib infektsioon juuretipu kaudu hambajuurt ümbritsevatesse kudedesse ja lõualuusse, tekitades periodontiidi. Ka periodontiit võib olla äge või krooniline. Äge periodontiit tekitab tugevat valu (eriti söömisel kui hammas on surve all) ja hiljem paistetust, mis on põhjustatud põletikulise vedeliku levikust pehmetesse kudedesse.

Krooniline periodontiit võib kulgeda aga aastaid ilma kaebusteta ja avastatakse alles juhuslikult hambaarsti juures röntgenpilti tehes. Sageli on sellisel juhul tegemist hammastega, kus on väga vanad ja mittekvaliteetsed täidised. Periodontiidi puhul on tegemist nn. ”surnud hambaga” kus hambaõõnes olevad närvid ja veresooned on nekrotiseerunud. Hamba säilitamiseks tuleb eemaldada vana täidis ja alustada juureravi.

Juureravi eesmärgiks on nii pulpiidi kui periodontiidi ravimisel eemaldada juurekanalitest infitseeritud ning kahjustatud pulbikude. Juurekanalitele antakse soovitud kuju, mis võimaldab hiljem kanalid täita.
Juurekanaleid puhastatakse mehhaaniliselt spetsiaalsete juurekanali instrumentide abil ning samal ajal töödeldakse kanaleid ka erinevate medikamentidega. Kanalite puhastamise järel asetatakse hambasse ravim ja ajutine täidis. Kindlasti on juureravi käigus vaja teha mitmeid röntgenpilte, et hinnata kanalite kuju ja pikkust ning kontrollida ravi tulemusi.
Kui infektsioon on juurekanalitest likvideeritud ja põletikukolle taandunud, järgneb kanalite täitmine. Selleks kasutatakse spetsiaalseid guttapercha tihvte, millega suletakse kanalid hermeetiliselt. Juuretäidise peamiseks eesmärgiks on takistada uue infektsiooni pääsu juurekanalisse. Sellele järgneb hambakrooni taastamine täidismaterjaliga. Juureravi käigus võib esineda hamba hellust ja valulikkust, mis tavaliselt möödub . Harva võib juureravi alustades põletik ägeneda ning tekkida valu isegi siis, kui enne ravi alustamist oli hammas kaebusteta
Üksikutel juhtudel osutub vajalikuks ka antibiootikumi ravikuur, mille määrab arst.

Ravi kestus varieerub, sõltudes põletiku suurusest ja ravi kulgemisest. Pulpiidi puhul võib see kesta nädala või mõned kuud. Ulatuslike põletikukollete olemasolul võib periodontiidi ravi kesta aga paar kuud kuni pool aastat.

Kaasaegsete meetoditega teostatav juureravi eeldab digitaalset röntgenaparatuuri, et ravi käiku ja tulemusi hinnata, patsiendilt aga kannatlikkust ravitulemuste ootamisel.

TULEMUSLIK JUURERAVI SÄILITAB PATSIENDI HAMBA JA ORGANISM VABANEB INFEKTSIOONIKOLDEST.

juureravi

[/toggle]